Pronto a casa !

Siin läheb täitsa hästi mul. Vahel harva on trennid ja teinekord lihtsalt jäävad ära. Mina ja Julian oleme nagu kaks teadmatusehunnikut, tuleme ilusti kohale, aga kedagi teist pole. Aga mis seal ikka, võtame pallid ja harjutame paar tundi kahekesi. Nii on ka tore! 

Viimases trennis vahetasime šokolaade, šveitsi mandli šokolaad on lihtsalt HEAVEN! arvasin küll, et julgen sealt hambaga iga päev kaapida natuke, et jätkuks võimalikult kauaks seda delikatessi, aga võta näpust. Sõin korraga ära kõik, ei suutnud pidurdada. Vastu andsin Julianile kalevi valgešoksi mustikatükkidega. Eks kuuleb, kui ta Roomast tagasi tuleb, kas maitses:) 

Tegelikult meil mõlemal sünnipäevad selleks aastaks mööda, aga sellegi poolest, parem hilja kui mitte kunagi. 

Kui nüüd koolist rääkida, siis ma ei suudagi otsustada kus mulle rohkem meeldib, kas Tallinna või Salamanca ülikoolis. Meeldib, et siin on praktikad ehk siis kõik, millest teoorias räägime, saame kohe juttu teha praktikas, antakse ülesanded, juhtumid, peame neid lahendama, teraapiavariante arutame jne. Väga eluline kõik. Tallinnas tihti peale jääb väga teoreetiliseks kõik, ei oskagi nagu õpitut kuidagi kasutada otseselt. Siin on õpetaja ja õpilane, kuid Tallinnas õppejõud ja tudeng. See autoriteedi küsimus on ikka hoopis teine. Vahel on tunne nagu oleks põhikoolis tagasi, õpetaja peab klassi vaigistama, noomib kui keegi hilineb. Mul on tunne, et meid koheldakse kui lapsi. Tallinnas on kuidagi palju täiskasvanulikum see tudengi staatus.
Aga see selleks.

Tunnetest veel. Mul on niiiiii väga juba jõulutunne, ostsin mandariine täna ja käisin poes kaneeliküünlaid nuusutamas. Ma ikka eht lõhnaküünlafänn. Muide, iga tunne tekitab järgmise tunde. Kui tunnen mandariinilõhna, tulevad meelde jõulud ja talv, seepärast isegi ootan juba lund, mis sest, et meil siin Valencias sel nädalavahetusel 30 kraadi sooja. Ja jõulutunne tekitab koduigatsuse heheee...Selleks OSTSIN ÄRA LENNUPILETID. 12 detsember jõuan Eesti pinnale. Saab kauaoodatud sõpru näha! Trenni minna! õppida! (oujee) ühe eksami ka Eestis ära teha!

Tahaks juba kilode viisi neid sisse sööta endale

Eelmisel nädalal olid ju Halloweenid. Kogu aeg arvasin, et see toimub ainult ühel päeval, aga meil siin lasid lapsed pühapäevalgi veel kostüümides ringi.
Samal ajal käis külas siin mul ka sõber John, Eestist, kes hetkel Portugalis töötab.
Ja peab mainima ikka, et Salamanca on niiii tore linn, halloweeni kostüüme ostma ise ei pea, sest linnas jagatakse maske ja parukaid niisama!

 Julian, Mariken, Emanuel, John

Mask oli mul päris võimas, kuigi ega Julianil ka täitsa loomulikud lokid.

Üks väga põnev asi Salamancas on kastaniputkad. Nüüd sügisel pandi tänavatele välikäimlasuurused putkad püsti, kus tavaliselt onuke sees istub. Putka kõrval on lõke ja seal söestatakse kastaneid, mida hiljem kuumalt müüakse. Koorid kõrbenud osa pealt ära ja ampsss. 12 tükki = 1€
Julianiga pärast trenni ühel korral käisime ja noo nii sõltuvust tekitavad. Tervislikud ka kindlasti!