Murdepunkte on olnud päris mitu

No tere, 5 päeva saab juba Hispaanias oldud, mida olen mina teinud? Suurt midagi.
Minu tavaline päev on selline, ärkan äratuskellata kell 11, söön hommikust, vaatan kella 2-3ni telekat, lähen välja, kõnnin üksi kuhugi tundmatus suunas ja tulen tagasi. Õhtul kell 9 tavaliselt sain mõne uue inimesega plaza mayoril kella all kokku ja käisime väljas.
Lugesin oma eelmist postitust ka ning päris negatiivne tundub mu jutt. Eks ta olegi hetkel, päris raske on. Kuna mu korterikaaslaseid ka veel pole, ärkan iga päev tühjas korteris, lähen tagasi tühja korterisse, üleüldse terve päeva veedan üksi. Hakkan aru saama seenioritest, mis tähendab kui on igav ja üksi oled. Iga päev olen ikka nutnud ka veits ( hell hingeke tuli välja), selline masenduse tunne on. Söön  palju, lähen paksuks, riided ei lähe selga, aga trenni ka ei saa teha, ei jõua lihtsalt. Ma ei tea, kas see on see masenduse periood, kui ei taha ei jõua midagi teha ning samas hästi kiiresti hakkab pea ringi käima, pilt läheb uduseks. ÜHesõnaga enestunne kuidagi kehv ja kõik see pinge teebki raskeks mul oleku. Sain vist aru, mis tunne see on. Tunne, et siin ei kuulu ma kellelegi, keegi ei kuulu mulle. Tahaks koera endale või mõnda last , kelle eest hoolitseda :D:D

Aga, loodan , et kõik läheb paremaks, kui tudengid ka linna jõudma hakkavad. Ma olin vist nii elevil, et tulin pea kuuaaega varem kohale, kedagi siin veel pole hehee(hispaanias kirjutatakse jeje.. ja haha kohta öeldakse jaja)

Sellegi poolest olen  mõningates poodides käinud, pidin endale ju paari lahtiseid jalanõusid ka muretsema sellesse kuumusesse. PS! nägin kõige ilusamat Zara poodi.

Ei mäletagi nüüd mis päeval see oli, aga istun mina Mcdonaldsis, tahtsin skypevestlust teha kodustega, aga muidugi kõrvaklapid jätsin koju. Tuleb minu juurde tüdruk, küsib,kas olen kohalik. Väga ei näe ju kohaliku moodi välja?! Aga tüdruk oli 19-aastane saksa tüdruk Anita, kellega terve päeva hangisime. Ta oli üksi kuuajasel tripil railpassiga (mis maksis siis 400€ ja saab sõita kuuaega rongiga hispaanias, itaalias, šveitsis jne)

Anita

Siin üks skatepark, mille leidsime. Otsustasime olla julged ja suvaliste kuttidega rääkima minna. Ega nad väga aru ei saanud inglise keelest, aga hispaania keeles nii palju, et nad hakkavad muga samas ülikoolis õppima.

Tol õhtul vaatasime Anitaga Barcelona-Madridi suurt jalkamängu, kui keegi veel ei tea, siis seis jäi 0:0 ja Barcelona võitis ikkagi.


Eile oli selline huvitav päev, et päeval ei mäletagi, mida tegin, ju siis oli see üks tavalistest päevadest. Aga õhtul sain kokku Felipega, kes on Boliviast. Tal on 2 magistrit erinevates õigusteaduse suunades ning on salamancas juba tervelt ühe aasta veetnud. Hiljem kohtusime tema sakslasest korterikaaslase Caspari ning veel mõndade sakslastega. IStusime iiri pubis ja rääkisime juttu, tutvusin mõne erasmusega FINALLY! 

Leidsime ühe ägeda baari, muusika oli kohutav, aga koht ise nägi välja nagu allveelaev. 

Pilt pole just kõige selgem, mingi vend nügis natuke. 

Täna otsustasin suurema toidupoeringi teha ja otsisin üles oma lemmikpoe LIDLi. Tutvustan tooteid, šampoon 1 liitrine- 0.99€ , dušigeel 1l - 0,99€  ja banaani kilohind oli 0,79€!!
Teeme täna minu korteris õhtusöögi Caspari ja ma ei teagi kellega veel. 

Homme pidi mingi äge basseinipidu olema Salamancast veidi väljas, üks järjekordne uus tuttav lubas vip listi panna, ei peagi 5€ maksma :) 

Üldiselt on Salamanca ilus. Vanalinn on väga ägeda arhitektuuriga, aga kui liiga palju siin aega veeta , läheb silmi ees pruuniks. Ühesõnaga väga pruun ja kivine on kõik. Hea, et selliseid kohti ka leidsin linna ääres.

Ja päris palju on mõeldud isehakanud sportlastele. Kõikvõimalikud treeningpostid, rattad, tenniseväljakud, korvpalliväljakud, tasuta.
Täna leidsin esimese võrkpalliväljaku!! Hakkan omale tiimikaaslaseid otsima..ja noh palli võiks ka saaada kuskilt.

Üks asi, mida ma ei tea, mis saama hakkab. Nagu ma olen aru saanud, siis erasmuslased pidutsevad väga palju...ja eriti siin linnas on üks fiesta fiesta kogu aeg. Ma tunnen küll end hetkel kodukanana, tahaks inimestega aega veeta küll, palli mängida, jõe peale minna paadiga. Üldse ei taha alkoholi ega pidudel käia, tundub, et see on kultuur siin. Inimesed päeval magavad ja õhtul söövad ning lähevad välja. Muide, peod siin algavad alles pool 1 umbes....huhu, mul on kell 2 uneaeg juba :D

Täna oli nii tore, sain õega skypekõne teha. Siis oli täitsa hea tuju nagu oleks tallinnast viljandisse helistanud.

Uehhh, ma väga loodan, et saan varsti korterisse interneti, siis ei pea vägisi pubis käima 0,33l vett ostmas 2€ eest, et netis saaks olla. 

Mis veel... ma ei oska väga blogi pidada, mõtted tulevad nagu hüpiknukud. Ühtset loogilist jada vist pole jejej.

Aa ja muide, õlu on siin pubides (muidugi mitte kõikides kohtades) 50 centi ! ei tea, võib-olla odavamgi kui poes. 

Ma nüüd lõpetan! emme ja issiga teen praegu skypekõne !!!

Los primeros dias

Pues.... Minu esimene päev hispaanias ei olnud kõige parem. Esiteks oli plaanis madridis shoppama minna, sest minu ainsad igapäevased jalanõud olid tennised,mis mul jalas olid. Siin on aga kohutavalt palav. Lennukilt sain nii hilja maha ja bussijaama jõudmiseks läks aega ..ühesõnaga ei jõudnudki poodidesse, vaid istusin bussi peale ja soitsin salamancasse. Jälgisin oma google mapsist võetud juhiseid ning jõudsin paari kohaliku abiga maja ette. Baar, kuhu mu korterikaaslane oli võtmed jätnud on täpselt maja all. Ometi too mees ei teadnud võtmetest midagi. Mõtlesin et that cant be happening, üksi salamancas, plus mu telefoni sim kaart ei taha võrku ühendada, interneti ka ei saa, et korterikaaslastelt küsida. Lõpuks ikka asi lahenes, üks teine mees, kes köögis töötas, teadis võtmetest.  Kuid see polnud kõik, toas polnud elektrit. Eeldasin et see oli välja lülitatud, kui pikemaks ajaks lahkutakse. Jah, üks mu toakaaslastesttuleb alles 7ndal septembril ja teine septembri lõpu poole. Niisiiis, läksin välja tasuta wifit otsima. Ühe leidsin õnneks ja sain uurida tüdrukutelt, jooksin vist4 korda veel 6ndale korrusele, sest kordagi ei leidnud ma õiget kohta üles.welll, nüüd on mul igatahes elekter. Esimesel õhtul vaatasin seda ühte kanalit , mis telekast tuli, sest pulti ma ei leidnud. Tegelikultka veel eile vaatasin sedasama kanalit, alles täna hommikul leidsin lisataskust diivanikatte küljest?!?! 

Kui esimene päev oli üsna masendav, kõik see kohale jõudmine kahe kohutavalt raske kohvriga, teadmatus, kus mis asub, siis eile oli juba tore. Käisin tänavatel, ostsin vihiku uute hispaaniakeelsete sõnade jaoks ning õhtu poole kohtusin kahe tüübiga, kellega facebookis eelnevalt rääkinud olin. Käisime õhtut söömas. Võtsin esiteks gazpacho, mis on külm tomatisupp ning teiseks kana. Reaalselt oligi õlist tilku. Kanakoib, mitte krõbeda nahaga vaid üsna pehme ning pipraga ülelastud. Kaks kartulit oli ka kõrval, muidugi äärmiselt õlised. Ning jah täna hommikul sõin terve pilvekese kommipaki järjest ära. Mu plaan on sellline, et sõön praegu kõik ära, siis magusat rohkem juurde ei osta ning saan ilusti tervislikult toituda. 

Internetiga on vähe pahasti hetkel. Korteris seda veel pole, peab tellima firmalt selle teenuse ja tulevad ühendavad ära, aga ootam kuni Bea salamancasse vist jõuab. Senikaua käin istun väiksel platsil mu maja juures.

Täna pidime karaokebaari minema Kamoga, vaatame kohalikud laululinnud üle. 

Tore on see, et kõik siin sunnivad hispaania keelt rääkima, sest muid keeli nad ei oska....isegi täitsa noored minuvanused.

Kuna minu eesti nr hetkel ei toimi, tegin uue numbri.  +34666216732

See pilt on minu special internetiplatsilt

Reis algas

Minu tripp Salamanca poole algas täna. Loodan ikka aeg-ajalt siia miskit kirjutada, kuigi see eluke läheb tōenäoliselt kiireks. Vähemalt nii kiireks kui see hispaanias minna üldse saab, nad ju veidi aeglasemad kui meie. 

Eile olin väga õnnelik, sest head sõbrad said aega maale mu juurde sauna tulla ning viimast õhtut koos nautima. Saunatasime ja laulsime munadelaulu ja ka üht teist laulu 6 modulatsiooniga lõkke ääres, grillisime vahukomme ja tervitasime üksteist tekiilaga. 

Ehk õnnestub millalgi ka video juurde lisada. 

Tänane päev on aga tõesti päris nutune olnud. Tegelikult ei lähe ma ju üldse igaveseks, vaid ainult pooleks aastaks (esialgu). Mõned kallid saatsid mind ka sadamas väravateni, aitasid mul seda hiiglaslikku kohvrit tassida. Tegelikult on kohvreid lausa kaks. Ja täitsa tore...laeval olid ka Laura, Maria ja Siim. Üksi oleks täitsa nukker olnud, eestisoomlasi täis laevas istuda. Tööinimesed lähevad tööle helsingisse, kooliinimesed aga kooli salamancasse!! 

Ja siin ma nüüd istun Vantaa lennujaamas oma kahe kohvriga, kust viimasel hetkel pidin kõik riided välja tõmbama ja koju jätma, isegi TATRApaki pidin välja võtma. Liiga palju lisakilosid oli juba....

Kann on põrandal istumisest juba kange, "diivanid" on teised reisijad juba hõivanud, aga muidu on põnev. Mingi onu käib tolmuimejaga ringi, vaatan natuke aega teda ja siis jään magama. Kell 7 on lend. 

Äädööd.

2 päeva veel

Paras tsirkus oli ikka eile. Tähtsad dokumendid, mis mul kõik allkirjastatud ja templeid täis ning pean Salamnca ülikooli toimetama, on kadunud. Otsisime empsiga eile KÕIK kohad läbi viljandis, ka tallinnas käisin ekstra dokumente otsimas. Lihtsalt täiesti kadunud, mul on juba paanikajaanika.

Täna hakkan organiseerima uusi dokumente, kõik allkirjad peab keegi uuesti koguma ja seejärel mulle Hispaaniasse saatma. Selline segadus siiis kohe reisi alguses....


oehhh...