Nädala sees ikka seesama, kool ja kodu, võrkpallitrenne pole, aga see-eest hakkasin jõusaalis käima. Tulen tagasi, siis jõuan kõik teie puud ära lõhkuda ja treppidest 10 korda üles-alla joosta. Vovot! (ei tohi siin midagi ära sõnuda tegelikult, mul pagaripoed maja kõrval)
Eelmisel nädalavahetusel oli Juliani ja Nora juures õhtusöök. Nemad valmistasid pearoaks risotto, mina ja Mariken viisime koogi. Ütleme, et ma vist juba loobunud siin kookide tegemisest, iga kord üks mässamine ja kunagi ei tea, kas miskit välja tuleb. Eelmine kord meie suvikõrvitsa-šokolaadikook ei kerkinud lihstalt üldse. Seekord oli tükk tegu, et mis kooki teha, siin ju pole olemas midagi, mis Eesti retseptides kirjas. Valisin 2 kooki välja, läksin siis poodi, et noh vaatab, kumma koogi asjad olemas on. Külmutatud marju näiteks ei ole olemas väga suures supermarketis. On kõikvõimalikud kalad, mereannid, külmutatud pizzad, külmutatud paneeritud brokkolid, aga marju...nada. Nii et pidin peast mõtlema välja järgmise koogi, tuligi Pariisi õunakook, rohkete õuntega. Kuna koogivorm oli ebastabiilne ja lasi enamik taignast vormi vahelt välja, mis seal kerkima pidi, siis tegin koogi ikka lõppkokkuvõttes väga suvalt. Aga tuli söödav ning teistele maitses! Õhtu lõpuks liikusimegi välja, kuid vanakesed nagu me oleme, siis väga kauaks jõlkuma ei jäänud.
Teisipäeval oli Camelotis Baltiriikide ning veel miljoni teise ida-euroopa riigi pidu. Selline traditsioon on, et kõik riigid saavad oma peo, muidugi väiksemad riigid pressitakse teiste väikestega kokku. Imelik oleks ka teha eraldi Eesti pidu, kus peolisteks on ainult Merilyn ja Mariken, tantsime ja laseme plaatidelt Night Light Duot ja Pearu Paulust.
Ma siin igavlen iga päev ja tüütan oma Eesti sõpru, et kui igav ikka on, kui midagi teha pole. Kool maksimum kella 1ni päeval, kui sedagi ja edasi....söön terve päeva, vaatan seriaale, lähen õhtul jõusaali, tulen, vaatan seriaale ja magama. Järgmine päev samasugune. Okei, õppimine mahub ka aja sisse, aga see ei võta väga palju energiat. Ma ise tegelikult ju valisin sellise tunniplaani, valisin meelega sellised ained, mis hommikupoole on, sinisilmselt kujutasin ette, et mul iga päev võrkpallitrennid ja bändid. Tegin selle kõige jaoks aega....
Eestis oleks mul kogu aeg miskit teha, kuskile minna, pole aega kodus istuda. Seda igatsen :) ja muidugi sõpru ja peret igatsen!
Mu viimased postitused vist juba maininud mu jõuluhullust, aga see jätkub. Homme lähen ostan vist verivorsti ja pean eeljõulud ära mandariinide ja kaneeliküünla seltsis. Väike romantika iseendale. Tahaks juba tuppa kuuse tuua ja elektriküünlad ümber akna riputada, siis oleks eht!
Agaaaaaa, jõulud pole üldse kaugel ja minu Eestisse jõudmine ka mitte. Selle kõige pärast häälestasin end ümber. Mitte ei loe päevi, kui kaua siin olema veel pean, vaid naudin aega.
Tegin sellega algust juba eile. Otsisin üles kontserdid, mis Salamancas toimuvad ning avastasin et La Espannolas esineb tribüütbänd Totole! Kuulasin kodus 10 korda Toto-Africa lugu, et õigesse meeleollu saada ning läksime Julianiga kohale. Tuli välja, et mängis hoopis tribüütbänd Jimi Hendrixile, pole paha vahetus! Need kolm tüüpi olid geniaalsed. Kõik laulsid nagu ehtsad rokkarid ja kaks neist kitarridel nagu vanad kidrajumalad ise. Ja see laulja, tema hääl ulatus kõrgemale kui minu hääl kunagi ulatanud on.
Hehhh rahva õnneks mängisid nad ka tuntud lugusid nagu Rosanna ja ka Africa tuli ära!
Väga tore õhtu oli, hiljem liitusid meiega Emma ja Netto ning tuiasime veits veel ringi :)
Vastav lugu kah!
Homme lähme J-ga suurde China Comerciali, pean omale suuresuure kohvri ostma, et kõik asjad ikka ära mahutada. Ning hiljem lähme tennist mängima. Jepp, siin tuleb lihtsalt helistada, et tahad broneerida väljaku, maksma ei pea midagi, päris hea ju!
Aga nüüd, üks osa seriaalist ja magama.
Aga nüüd, üks osa seriaalist ja magama.
